Mis on maksusüsteem?
Maksusüsteem on riigi seaduste, maksude ja kogumismehhanismide kogum, mis reguleerib, kuidas riik kogub tulusid oma kohustuste täitmiseks. Maksusüsteem hõlmab maksude liike, maksumäärasid, maksubaasi, maksukohustuslasi, deklareerimise korda ja maksuhaldust.
Iga riigi maksusüsteem on kujunenud oma ajaloolise, majandusliku ja poliitilise arengu tulemusel. Maksusüsteem peegeldab riigi valikuid selle kohta, kuidas jaotada maksukoormus ühiskonna eri osapoolte vahel ja millised väärtused on prioriteediks.
Eesti maksusüsteemi peetakse üheks lihtsamaks, läbipaistvamaks ja ettevõtjasõbralikumaks maailmas. Rahvusvahelistel konkurentsivõime edetabelitel on Eesti maksusüsteem pidevalt tipptasemel.
Eesti maksusüsteemi põhijooned
Ühtne tulumaksumäär (flat tax) – Eestis kehtib kõikidele füüsilistele isikutele sama tulumaksumäär, praegu 20%, sõltumata sissetuleku suurusest. Progressiivse maksusüsteemi asemel, kus suurema sissetulekuga inimesed maksavad kõrgemat protsenti, on Eesti valinud ühtse määra. See lihtsustab maksustamist ja vähendab halduskoormust.
Ettevõtte jaotamata kasumile tulumaksu ei ole – Eesti ainulaadne ettevõtte tulumaksusüsteem on globaalselt unikaalne. Ettevõtted ei maksa tulumaksu kasumilt, mida nad ei jaga omanikele. Tulumaksukohustus tekib alles siis, kui kasum jaotatakse dividendidena, tehakse varjatud väljamakseid või antakse erisoodustusi. Selline lähenemine soodustab ettevõtete kasvu, reinvesteeringuid ja investeerimist arendustegevusse. Samas tagab see, et lõpuks dividendide või muude väljamaksete kaudu kasum ikkagi maksustatakse.
Täisdigitaalne maksuaruandlus – kogu maksuaruandlus ja suhtlus Maksu- ja Tolliametiga toimub Eestis elektrooniliselt läbi e-Maksuameti keskkonna. Ettevõtjad ja eraisikud esitavad kõik deklaratsioonid, maksavad maksud ja saavad teavitusi täielikult digitaalselt. See tagab kiiruse, mugavuse ja läbipaistvuse.
Territoriaalne maksustamine – Eestis maksustatakse üldjuhul Eestis teenitud ja makstud tulu. Ettevõtte Eestis teenitud kasum maksustatakse Eestis, välismaalt saadud dividendidele reeglina tulumaksu ei kohaldata topeltmaksustamise vältimiseks.
Need põhimõtted koos teevad Eesti maksusüsteemist ettevõtjatele ja investoritele atraktiivse keskkonna.
Maksu- ja Tolliamet (MTA)
Maksu- ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis haldab ja kogub riiklikke makse ning tolle. MTA vastutab maksude õige kogumise, maksukohustuslaste nõustamise, järelevalve ja kontrolli eest.
MTA põhiülesanded hõlmavad:
- Maksudeklaratsioonide vastuvõtmine ja kontrollimine
- Maksuvõla sissenõudmine
- Maksualane nõustamine ja juhendamine
- Maksu- ja tollikontroll
- Tollimaksude haldamine ja piiriülese kaubanduse reguleerimine
- Aktsiisikaupade järelevalve
E-Maksuamet on MTA elektrooniline teeninduskeskkond, kus maksukohustuslased saavad:
- Esitada maksudeklaratsioone (TSD, KMD, tuludeklaratsioon jne)
- Maksta makse
- Vaadata oma maksukontot ja võlgnevusi
- Küsida ja saada tagastusi
- Suhelda ametiga elektrooniliselt
- Alla laadida tõendeid ja kinnitusi
Ligipääs e-Maksuametisse toimub ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID kaudu, tagades turvalise autentimise.
MTA-l on õigus kontrollida maksukohustuslaste maksualast käitumist. Maksuaudit võib olla kas dokumendiaudit (kabinetikontroll) või auditeerimise käigus ettevõtte ruumides (väliskontroll). Kontrolli käigus kontrollitakse raamatupidamisdokumente, tehingute õigsust, maksude deklareerimise ja tasumise korrektsust.
Maksuhaldur võib teha järelepärimisi, küsida selgitusi ja nõuda lisadokumente. Kui avastatakse vigu või puudujääke, määratakse lisamaks ja intressid, rasketel juhtudel ka maksusunnid või trahvid.
Peamised maksudeklaratsioonid ja tähtajad
Eestis esitatavate maksudeklaratsioonide ja nende tähtaegade tundmine on iga ettevõtja jaoks oluline, et vältida viivitusintresse ja sunniraha.
TSD (Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon) esitatakse igakuiselt hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. TSD-s deklareeritakse kõik füüsilistele isikutele tehtud maksed, millelt tasutakse tulumaks ja sotsiaalmaks: töötasud, juhatuse ja nõukogu tasud, dividendid, erisoodustused, väljamaksed füüsilistele isikutele tehtud töödest ja teenustest.
Deklaratsioonis arvutatakse kinnipeetav tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse (nii töötaja kui tööandja osa) ja kohustuslik kogumispension. Tasuda tuleb hiljemalt sama kuu 10. kuupäevaks.
KMD (Käibemaksudeklaratsioon) esitatakse käibemaksukohustuslaste poolt kas igakuiselt või kvartaalselt, sõltuvalt ettevõtte käibest ja valikust. Deklaratsioon tuleb esitada hiljemalt järgneva kuu 20. kuupäevaks.
KMD-s deklareeritakse müüdud kaupade ja teenuste eest kogutud käibemaks (väljundkäibemaks) ning ostetud kaupade ja teenuste eest tasutud käibemaks (sisendkäibemaks). Tasumisele või tagastamisele kuulub nende vahe. Käibemaksu on võimalik küsida tagasi, kui sisendkäibemaks ületab väljundkäibemaksu.
Rohkem teavet käibemaksu kohta leiate sellest artiklist.
Tuludeklaratsioon (füüsiliste isikute) esitatakse üks kord aastas, hõlmates eelmise kalendriaasta kõiki tulusid. Esitamise tähtaeg on 30. aprill (kui tähtaeg langeb puhkepäevale, lükkub edasi järgmise tööpäevani).
Tuludeklaratsioonis deklareeritakse kõik tulud, millelt ei ole veel tulumaksu kinni peetud või mida on vaja täiendavalt deklareerida: ettevõtlustulu, renditulu, kapitalikasum, välismaalt saadud tulud, mitmelt tööandjalt saadud palgad jne. Tuludeklaratsioon võimaldab ka maksusoodustusi taotleda (näiteks elukindlustuse, pensioni, koolituskulud, annetused).
MTA koostab enamus palgasaajate jaoks e-Maksuametis automaatselt eeltäidetud tuludeklaratsiooni, mida saab vajadusel täiendada või parandada.
Majandusaasta aruanne tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile hiljemalt 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Näiteks kui majandusaasta on 1. jaanuar – 31. detsember, siis aruanne tuleb esitada hiljemalt 30. juuniks.
Majandusaasta aruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja lisasid (sõltuvalt ettevõtte suurusest). See annab ülevaate ettevõtte varadest, kohustustest, tuludest, kuludest ja majandustulemusest. Majandusaasta aruanne esitatakse ka äriregistrile.
Miks Eesti maksusüsteem on ettevõtjatele soodne?
Eesti maksusüsteem on rahvusvaheliselt tunnustatud kui üks ettevõtjasõbralikumaid. Mitmed tegurid teevad Eesti eriti atraktiivseks ettevõtluskeskkonnaks:
Jaotamata kasumi maksuvabastus on Eesti maksusüsteemi peamine trump. Ettevõtted ei maksa tulumaksu kasumilt, mida nad reinvesteerivad äri arendusse, tootmisesse või tegevuskapitali. Maksukohustus tekib alles siis, kui kasum väljastatakse dividendidena. See annab ettevõtetele suure rahavoolise eelise ja soodustab ettevõtete kasvu.
Traditsioonilistes maksusüsteemides makstakse tulumaks kohe pärast kasumi tekkimist, mis vähendab reinvesteerimise võimet. Eestis saab ettevõte kasutada kogu kasumit kasvu jaoks ja maksab alles siis, kui omanikud võtavad raha ettevõttest välja.
Digitaalne efektiivsus – Eesti täielikult digitaalne maksuaruandlus vähendab bürokraatiat ja ajakulu. Kõik deklaratsioonid saab esitada mõne klikiga, maksud tasuda online-pangast, infot saada e-Maksuametist ja suhelda ametiga elektrooniliselt. Selline läbipaistvus ja kiirus hoiab kokku aega ja vähendab vigu.
Ettearvatav ühtne maksumäär – 20% ühtne tulumaksumäär on lihtne ja läbipaistev. Ettevõtjad ja eraisikud saavad hõlpsalt ette arvutada oma maksukohustused ilma keeruliste tabelite või progressiivsete astmete väljadeta.
Euroopa Liidu liikmesus ja EL-i käibemaksusüsteem – Eesti liikmesus EL-is annab ligipääsu suurele ühisturule ning lihtsustatud käibemaksustamise ühendusesisestele tehingutele. Ettevõtted saavad kaubelda teiste EL riikidega ilma tollimakseteta, kasutades ühtset käibemaksukorda (VAT OSS, IOSS).
Madal halduskoormus – võrreldes paljude teiste riikidega on Eesti maksusüsteem palju lihtsam. Vähe erisusi, vähe erandeid, selged reeglid ja kiire suhtlus ametiga.
Eesti maksusüsteemi väljakutsed
Kuigi Eesti maksusüsteem on üldiselt soodne, on olemas ka teatud väljakutsed ja kriitikakohad:
Maksumäärade tõusutendents – viimaste aastate jooksul on mitmeid makse tõstetud. Käibemaksumäär on tõusnud 20%-lt 22%-le, sotsiaalmaks on tõusnud, samuti tulumaksumäär. Ehkki maksusüsteemi struktuur on jäänud samaks, on üldine maksukoormus kasvanud.
Käibemaksukohustuste koormav haldus – käibemaksukohustuslastele on oluline pidada täpset arvestust kõikide tehingute üle, esitada korrektseid deklaratsioone ja tasuda õigel ajal. Vead võivad tuua kaasa intressi, trahve ja auditi riski. Väikestele ettevõtetele võib see olla keeruline, eriti piiriülestel tehingutel.
Tööjõumaksude kõrge koormus – kuigi ettevõtte kasum on maksuvaba, on tööjõumaksud (sotsiaalmaks 33% + töötuskindlustusmaksed) tööandja jaoks märkimisväärne kulu. See võib mõjutada väikeste ettevõtete ja madala marginaaliga sektorite konkurentsivõimet.
Väikeste ettevõtete tugistruktuuride puudulikkus – kuigi digitaalsed lahendused on head, ei pruugi kõik ettevõtjad olla piisavalt digitaalselt pädevad või neil ei ole ressursse raamatupidamise tegemiseks. Riigipoolne nõustamine on olemas, kuid praktiline tugi väikeettevõtetele võiks olla ulatuslikum.
Kokkuvõttes on Eesti maksusüsteem ettevõtjatele siiski äärmiselt soodne ja konkurentsivõimeline rahvusvahelisel tasandil. Maksumäärade tõusud tuleb vastu võtta tasakaalustatud fiskaalpoliitika osana, kuid põhistruktuur – jaotamata kasumi maksuvabastus ja lihtne haldamine – annab Eestile jätkuvalt selge eelise.
Tutvuge Eesti konkreetsete maksudega sellest artiklist.
Vajate abi maksusüsteemi mõistmise või deklaratsioonide esitamise küsimustes? Võtke meiega ühendust – meie kogenud raamatupidamismeeskond on valmis Teid aitama.
