Dividendid – mis need on ja kuidas neid makstakse?

·

·

,

Dividendid – mis need on ja kuidas neid makstakse?

Mis on dividendid?

Dividendid on ettevõtte kasum, mida jaotatakse aktsionäridele või osanikele. Tegemist on ühe peamise viisiga, kuidas osaühing või aktsiaselts saab kasumi oma omanikele välja maksta.

Eesti maksusüsteem on dividendide osas unikaalne. Ettevõte ei maksa tulumaksu kasumi teenimise hetkel, vaid alles siis, kui kasum aktsionäridele välja makstakse. See tähendab, et kogu äris hoidev kasum kasvab maksuvabalt. Tulumaks tekib alles siis, kui ettevõte otsustab kasumi dividendidena välja maksta.

Selline süsteem soodustab kasumi reinvesteerimist ettevõttesse ja annab ettevõtjatele suurema paindlikkuse maksustamise planeerimisel. Dividendide maksmisel rakendub 22/78 meetod, mis tähendab, et iga 78 euro netodividendi pealt maksab ettevõte riigile 22 eurot tulumaksu.

Millal saab dividende maksta?

Dividendide maksmiseks peavad olema täidetud kindlad tingimused. Esiteks peab ettevõttel olema jaotuskõlblik kasum. See tähendab, et majandusaasta aruandes peab kajastuma positiivne jaotamata kasum ning ettevõttel ei tohi olla kahjumit, mis ületab reservkapitali.

Teiseks nõuab dividendide maksmise otsus aktsionäride või osanike otsust. Osaühingus teeb dividendide maksmise ettepaneku juhatus, kuid lõpliku otsuse langetab osanikud oma koosolekul või kirjalikul hääletamisel. Ühe osanikuga osaühingus teeb otsuse ainuosanik.

Aktsiaseltsis toimub protsess sarnaselt: juhatus esitab ettepaneku üldkoosolekule, kes teeb lõpliku otsuse dividendide maksmise kohta.

Dividende saab maksta nii majandusaasta tulemuste alusel kui ka mitmel korral aasta jooksul. Samuti on võimalik maksta ettemakseid dividendidena enne majandusaasta lõppu, kuid sel juhul tuleb arvestada riskiga, et aasta lõpuks võib kasum osutuda väiksemaks kui planeeritud.

Kuidas dividende makstakse?

Dividendide maksmise protsess koosneb mitmest sammust. Esimesena kontrollib ettevõtte juhatus, kas ettevõttel on piisavalt jaotuskõlblikku kasumit. See tähendab bilansi ja kasumiaruande läbivaatamist.

Järgmisena koostab juhatus ettepaneku dividendide maksmiseks. Ettepanekus märgitakse dividendi suurus osaniku või aktsia kohta ning maksmise kuupäev.

Kolmandaks võtavad osanikud või aktsionärid vastu otsuse. Osaühingus piisab tavaliselt lihthäälteenamusest, kui põhikiri ei näe ette rangemat nõuet. Ühe osanikuga osaühingus fikseerib ainuosanik oma otsuse kirjalikult.

Pärast otsuse vastuvõtmist kannab ettevõte dividendid osanike pangakontodele. Maksmine toimub tavaliselt mõne päeva jooksul pärast otsuse langetamist.

Viimaseks, kuid väga oluliseks sammuks on tulumaksu deklareerimine ja tasumine. Ettevõte peab esitama Maksu- ja Tolliametile TSD deklaratsiooni hiljemalt maksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Samas deklaratsioonis kajastub ka makstav tulumaks.

Dividendide maksustamine

Dividendide maksustamine Eestis toimub 22/78 meetodi alusel. See tähendab, et iga 78 euro netodividendi (summa, mille osanik tegelikult kätte saab) pealt maksab ettevõte riigile 22 eurot tulumaksu.

Praktiline näide: kui ettevõte soovib osaniku pangakontole kanda 1 000 eurot netodividendi, tuleb arvutada järgmiselt:

Näitaja Summa
Netodividend (osaniku kätte) €1,000.00
Maksustatav summa (bruto) €1,282.05
Tulumaks (22% brutost) €282.05
Kokku ettevõtte kulud €1,282.05

Valem: brutosumma = netodividend ÷ 0.78

Oluline on mõista, et tulumaksu maksab ettevõte, mitte osanik ise. Eesti resident osanik saab dividendid kätte maksuvabalt, sest tulumaks on ettevõtte poolt juba tasutud.

Detailsem maksustamise selgitus on leitav meie artiklist dividendide maksustamisest.

Dividendid ja ettevõtte areng

Dividendide maksmise otsus on alati strateegiline valik. Eesti maksusüsteemis on ettevõttel oluline eelis: kogu ettevõttesse jääv kasum kasvab maksuvabalt. Tulumaksu ei pea tasuma enne, kui kasum tegelikult välja makstakse.

See tähendab, et kui ettevõte investeerib kasumi tagasi äri arengusse – näiteks uutesse seadmetesse, laiendusse või varude suurendamisse – ei teki tulumaksukohustust. Kasum võib ettevõttes kasvada aastaid ilma maksustamiseta.

Samas vajavad osanikud sageli sissetulekut ka isiklikuks tarbeks. Siin tuleb leida tasakaal: kui palju kasumist reinvesteerida ja kui palju dividendidena välja maksta.

Paljud väikeettevõtted maksavad dividende korrapäraselt, näiteks kord kvartalis või kaks korda aastas. See tagab osanikele regulaarse sissetuleku, kuid jätab samas osa kasumist ettevõttesse kasvama.

Dividendide maksmise optimaalne sagedus ja suurus sõltub ettevõtte rahavajadusest, tulevikuplaanidest ja omanike isiklikest vajadustest.

Sagedased küsimused

Kas dividende saab maksta rohkem kui üks kord aastas?

Jah, dividende võib maksta nii tihti kui ettevõte soovib. Paljud ettevõtted maksavad dividende kvartaalselt, poolaastas või igakuiselt. Oluline on, et igal korral oleks olemas jaotuskõlblik kasum ja osanikud oleksid teinud vastava otsuse.

Kas dividende saab maksta ette?

Jah, võimalik on maksta ettemakseid dividendidena. See tähendab, et dividende makstakse enne majandusaasta lõppu, tuginedes prognoositavale kasumile. Oluline on arvestada riskiga: kui aasta lõpuks osutub kasum väiksemaks kui eeldatud, võib tekkida olukord, kus makstud dividendid ületavad jaotuskõlbliku kasumi. Sellisel juhul tuleb vahe tagasi maksta või arvestada järgmiste perioodide kasumi arvelt.

Kas osanikul tekib dividendidelt maksukohustus?

Eesti resident osanik saab dividendid maksuvabalt kätte, sest ettevõte on tulumaksu juba tasunud. Füüsilisest isikust osanikul ei teki täiendavat tulumaksukohustust ega kohustust dividende tuludeklaratsioonis deklareerida (va teatavad erijuhud).

Kui kiiresti pärast otsust tuleb dividendid välja maksta?

Seadus ei kehtesta täpset tähtaega. Tavapärane on maksta dividendid mõne päeva või nädala jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. Oluline on, et tulumaksu deklaratsioon esitatakse maksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Vajate abi dividendide küsimustes? Võtke meiega ühendust – meie kogenud raamatupidamismeeskond on valmis Teid aitama.



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga