Pöördkäibemaks

Mis on pöördkäibemaks?

Pöördkäibemaks ehk pöördmaksustamine on erikord, kus käibemaksu ei arvuta ja ei maksa müüja, vaid selle arvestab ja deklareerib ostja. Tavaolukorras lisab müüja oma arvele käibemaksu, kogub selle ostjalt ning tasub riigikassasse. Pöördmaksustamise korral aga väljastab müüja arve ilma käibemaksuta ning ostja arvestab käibemaksu ise oma käibemaksudeklaratsioonis.

Pöördmaksustamine on Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi osa, mis loodi eelkõige pettuste ennetamiseks. Teatud tehingute puhul, kus pettuseoht on suurem, on pöördmaksustamine kohustuslik. See tagab, et käibemaks jõuab riigikassasse ka juhul, kui müüja jätab oma kohustused täitmata.

Eesti Käibemaksuseadus sätestab täpselt, milliste tehingute puhul tuleb kohaldada pöördmaksustamist. Nende reeglite rikkumine võib kaasa tuua maksuvõlgnevuse või trahvid nii müüjale kui ostjale, mistõttu on oluline teada, millal pöördmaksustamine rakendub.

Kellele pöördkäibemaks rakendub?

Pöördmaksustamine rakendub mitmetes olukordes, mis jagunevad piiriülesteks ja sisemajanduslikeks tehinguteks.

Piiriülesed B2B teenused: kui välisriigi ettevõte osutab teenust Eesti käibemaksukohustuslasele, peab Eesti ostja ise arvestama käibemaksu. See kehtib enamiku teenuste puhul, nagu nõustamine, turundusteenused, IT-teenused, renditeenused jne. Müüja ei lisa käibemaksu, kuna teenust osutatakse teises liikmesriigis asuvale ostjale.

Ehitus ja alltöövõtud: teatud ehitustööde puhul, kus ehitusettevõte kasutab alltöövõtjat, rakendub pöördmaksustamine. See kehtib juhul, kui mõlemad pooled on käibemaksukohustuslased ning tegu on Käibemaksuseaduses loetletud ehitustöödega.

Metalliromud ja jäätmed: metalliromude, vanapaberite ja teatud jäätmete müük käibemaksukohustuslaste vahel toimub pöördmaksustamise alusel. See valdkond on pettuste suhtes eriti tundlik, mistõttu on pöördmaksustamine kohustuslik.

Kuld ja väärismetallid: investerimiskulla ja teatud väärismetallide müük toimub samuti pöördmaksustamise alusel.

Pöördmaksustamine ei rakendu tavaliselt B2C tehingutele (ettevõte müüb eraisikule) ega paljudele teistele teenustele, kus pettuseoht on väiksem.

Kuidas pöördkäibemaks töötab?

Pöördmaksustamise mehaanika on lihtne, kuid nõuab täpset arvestust käibemaksudeklaratsioonis.

Arve väljastamine: müüja väljastab arve ilma käibemaksuta, märkides sellele “pöördmaksustamine” või “reverse charge” ning viitab Käibemaksuseaduse §41 või vastava EL direktiivi artiklile. Arvel peavad olema kõik tavalised rekvisiidid, välja arvatud käibemaksusumma.

Ostja kohustused: ostja, kes saab sellise arve, peab ise arvestama käibemaksu. Ta kajastab tehingu oma käibemaksudeklaratsioonis kahel real:

1. Väljundkäibemaks – ostja arvestab tehingu pealt käibemaksu nii, nagu oleks ta ise müüja. Näiteks kui teenus maksab €1000, siis väljundkäibemaks on €220 (22% määra korral).
2. Sisendkäibemaks – samal ajal võib ostja selle käibemaksu maha arvata, kui tehing on seotud tema majandustegevusega ning mahaarvamisõigus on olemas.

Nettoefekt on null – ostja lisab €220 väljundkäibemaksuna ja lahutab samaaegselt €220 sisendkäibemaksuna. Riigile ei teki tasumisele kuuluvat summat, kuid käibemaks on korrektselt deklareeritud ning tehingu läbipaistvus tagatud.

Näide: Eesti raamatupidamisbüroo saab Läti IT-firmalt arve €2000 (ilma käibemaksuta) tarkvara eest, märkega “reverse charge”. Eesti büroo deklareerib: väljundkäibemaks €440, sisendkäibemaks €440. Makse riigile ei teki, kuid tehing on kajastatud.

Kui ostja ei ole täielikult mahaarvamisõiguslik (nt osutab nii maksustatavaid kui maksuvabastatud teenuseid), võib sisendkäibemaksu mahaarvamine olla osaliselt piiratud.

Millal ja kuidas märkida arvetele?

Pöördmaksustamise korral peab müüja arvele märkima selge viite, et tegemist on pöördmaksustamisega. Sobivad märkused on:

• “Käibemaks tasub ostja – pöördmaksustamine, KMS §41”
• “Reverse charge – VAT to be accounted for by the customer”
• “Pöördmaksustamine – Käibemaksuseadus §41”

Arvel ei tohi olla käibemaksusummat ega viidet käibemaksumäärale. Kui müüja ekslikult lisab käibemaksu, võib tekkida topeltmaksustamine või vajadus arvet parandada.

Ostja jaoks on oluline teha kindlaks, kas saabunud arve kuulub pöördmaksustamise alla. Kui kahtlus on olemas, tasub kontrollida müüja asukohta, tehingu liiki ning Käibemaksuseaduse vastavaid sätteid. Valesti käsitletud pöördmaksustamine võib kaasa tuua maksuvõlgnevuse.

Õiguslik alus

Pöördmaksustamist reguleerib Käibemaksuseadus, eelkõige §41, mis loetleb täpselt, milliste tehingute puhul pöördmaksustamine rakendub. Seadus järgib Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ), mis sätestab üldised põhimõtted ja erandid.

Pöördmaksustamine on ühtne mehhanism kogu Euroopa Liidus, kuid iga liikmesriik võib kehtestada täiendavaid erisusi. Eestis on seadus suhteliselt range, et vältida kuritarvitusi ning tagada riigikassasse laekuvate maksude korrektsus.

Maksu- ja Tolliamet avaldab oma veebilehel juhendeid pöördmaksustamise kohta, sh konkreetseid näiteid tehingutest, mis kuuluvad selle alla. Samuti on võimalik esitada eelotsusetaotlus, kui tehingu liigitus on ebaselge.

Vajate abi pöördmaksustamise küsimustes? Võtke meiega ühendust – meie kogenud raamatupidamismeeskond on valmis Teid aitama.