Käibemaksukohustus

Mis on käibemaksukohustus?

Käibemaksukohustus tähendab ettevõtja kohustust registreeruda käibemaksukohustuslaseks ning täita kõiki käibemaksuga seotud kohustusi: koguda käibemaksu müügilt, esitada deklaratsioone ning tasuda käibemaksu riigikassasse. Käibemaksukohustuslane on äriühing või füüsiline isik, kes tegutseb majandustegevuses ning kelle käive ületab seadusega kehtestatud piirmäära.

Käibemaksukohustus ei rakendu automaatselt ettevõtte asutamisel, vaid tekib alles siis, kui ettevõte saavutab käibemaksukohustuslaseks registreerimise läve. Enne seda on ettevõte mittekäibemaksukohustuslane, mis tähendab, et ta ei kogu käibemaksu ega saa sisendkäibemaksu maha arvata.

Käibemaksukohustus on seotud Euroopa Liidu ühtse käibemaksusüsteemiga, mis tagab kaupade ja teenuste vaba liikumise ning võrdse maksustamise liikmesriikides. Eesti Käibemaksuseadus määratleb täpselt, millal ja kuidas käibemaksukohustus tekib ning millised on käibemaksukohustuslase õigused ja kohustused.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär

Eesti Käibemaksuseaduse kohaselt on ettevõtja kohustatud registreeruma käibemaksukohustuslaseks, kui tema maksustatava käibe summa ületab €40 000 aasta jooksul. Selle piirmäära arvestamisel võetakse arvesse viimase 12 kuu jooksul toimunud maksustatavaid tehinguid.

Maksustatav käive hõlmab kõiki tehinguid, mille pealt tuleb või tuleks arvutada käibemaksu. See tähendab müüki standardmääraga, soodusmääraga ja nullmääraga. Maksuvaba käive (nt tervishoiuteenused, haridus, finantsteenused) ei lähe piirmäära arvutamisse.

Kui ettevõte märkab, et piirmäär saab peagi ületatud, peab ta registreeruma enne selle ületamist. Näiteks kui ettevõte märkab oktoobris, et tema käive saavutab lähikuudel €40 000, peab ta registreeruma enne, kui see piir ületatakse.

Registreerimistaotlus esitatakse Maksu- ja Tolliametile (MTA) e-teenuste kaudu. Registreerimine jõustub kuupäeval, millal ettevõte selle esitab, mitte tagasiulatuvalt. Hilinenud registreerimine võib kaasa tuua trahvid ja maksuvõlgnevused.

Vabatahtlik registreerimine

Ettevõte võib registreeruda käibemaksukohustuslaseks ka siis, kui käive jääb alla €40 000 piirmäära. See on otstarbekas B2B-ettevõtetele, kes ostavad kaupu ja teenuseid, millelt tasutakse käibemaksu. Vabatahtliku registreerumisega tekib õigus sisendkäibemaksu maha arvata, mis vähendab ettevõtte tegelikku maksukoormust.

Näiteks IT-konsultant, kelle käive on €25 000 aastas, kuid kes ostab arvuteid, tarkvara ja kontorivarusid €10 000 eest (+ €2200 käibemaks), võib registreeruda vabatahtlikult. Pärast registreerumist saab ta €2200 sisendkäibemaksu tagasi ning lisab oma arvele väljundkäibemaksu €5500 (€25 000 × 22%). Tasumisele kuuluv summa on €3300, kuid ettevõtja saab seevastu maha arvata tegelikud ostud.

Vabatahtlik registreerimine on siiski kahepalgelise efektiga: kui enamik kliente on erakondsumendid (B2C), siis käibemaksu lisamine tähendab hindade tõusu, mis võib mõjutada konkurentsivõimet. Seetõttu tuleb kaaluda hoolikalt, kas vabatahtlik registreerimine on majanduslikult mõistlik.

Vabatahtlik registreerimine toimub samuti MTA e-teenuste kaudu. MTA võib nõuda lisadokumente, et tõendada, et ettevõte tegelikult tegutseb majandustegevuses.

Mis muutub pärast registreerumist?

Pärast käibemaksukohustuslaseks registreerumist tekivad ettevõtjal mitmesugused õigused ja kohustused.

Väljundkäibemaks: ettevõte peab lisama oma müügihindadele käibemaksu vastavalt kehtivale määrale (tavaliselt 22%). Kõik arved peavad sisaldama käibemaksusummat ning käibemaksunumbrit.

Sisendkäibemaksu mahaarvamine: ettevõte saab maha arvata käibemaksu, mida ta on tasunud oma ostudelt, kui need on seotud majandustegevusega. See vähendab oluliselt tegelikku käibemaksukoormat.

Käibemaksudeklaratsioon: ettevõte peab esitama MTA-le deklaratsioone – kuupõhiselt, kui aastane käive ületab €200 000, või kvartalipõhiselt, kui käive jääb selle alla. Deklaratsiooni esitamise tähtaeg on kuu või kvartali järgneva kuu 20. kuupäev.

Arvetele esitatavad nõuded: kõik arved peavad sisaldama kohustuslikke rekvisiite: käibemaksunumber (EE + 9 numbrit), käibemaksumäär, käibemaksusumma, arve number, kuupäev, müüja ja ostja andmed.

Kohustuslik arvestus: raamatupidamine peab võimaldama täpset käibemaksuarvestust ning deklaratsioonide koostamist. Kõik sisend- ja väljundkäibemaksu tehingud peavad olema dokumenteeritud.

Muutused ei puuduta ainult raamatupidamist – ka müügistrateegia ja hinnotusmudel võivad vajada ülevaatamist, eriti kui sihtrühmaks on erakondsumendid.

Käibemaksunumber ja VIES-süsteem

Pärast registreerumist määrab MTA ettevõttele käibemaksunumbri. Eesti käibemaksunumber on kujul EE + 9 numbrit, näiteks EE123456789. Seda numbrit kasutatakse kõikidel arvete ja finantsdokumentidel ning see on kohustuslik ühendusesiseste tehingute puhul.

VIES (VAT Information Exchange System) on Euroopa Liidu käibemaksunumbrite kontrollisüsteem. Ettevõte, kes teeb tehinguid teiste liikmesriikide ettevõtetega, saab VIES-süsteemi kaudu kontrollida partneri käibemaksunumbri kehtivust. See on oluline ühendusesisese käibe korrektseks deklareerimiseks.

Käibemaksunumber tuleb kanda e-Äriregistrisse ning see peab olema nähtav ettevõtte veebilehel ja ärikirjavahetuses. Numbri puudumine või vale kasutamine võib kaasa tuua trahve.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise menetlus

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine toimub MTA e-teenuste kaudu. Ettevõte esitab elektroonilise taotluse, milles märgib:

• Ettevõtte ärinimi ja registrikood
• Kontaktandmed
• Hinnanguline käive ja majandustegevuse kirjeldus
• Registreerumise kuupäev (soovitavalt enne piirmäära ületamist)

MTA vaatab taotluse läbi tavaliselt mõne päeva jooksul. Kui kõik andmed on korras, kinnitatakse registreerimine ning ettevõttele määratakse käibemaksunumber. Käibemaksukohustuslaseks saamine jõustub määratud kuupäevast.

Kui ettevõte tegutseb mitmetes kohtades või müüb kaupu välisriikidesse, võib MTA küsida lisadokumente või selgitusi.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimisest loobumine

Käibemaksukohustuslane võib taotleda registreerimisest vabastamist, kui tema käive langeb püsivalt alla €40 000 piirmäära. Taotlus esitatakse MTA-le ning vabastamine jõustub tavaliselt järgmise maksustamisperioodi algusest.

Vabastamise korral kaotab ettevõte õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamisele ning peab lõpetama käibemaksu lisamise oma arvele. Kui ettevõttel oli mahaarvamisõigusega soetatud varasid (nt arvutid, seadmed), võib MTA nõuda varasemalt maha arvatud käibemaksu osaline tagastamine.

Vabastamine ei ole automaatne – kui ettevõte lõpetab tegevuse või tema käive langeb, peab ta siiski esitama lõpetamise taotluse.

Kohustuste rikkumise tagajärjed

Käibemaksukohustuse rikkumine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi:

Hilinenud registreerimine: kui ettevõte jätab end registreerimata pärast piirmäära ületamist, võib MTA määrata trahvi ning nõuda käibemaksu tagasiulatuvalt. Lisaks võib rakendada viivitusintressi.

Deklaratsioonide esitamata jätmine: iga esitamata jäetud deklaratsiooni eest määratakse trahv ning arvestada võidakse käibemaksu hinnanguliselt.

Valeandmete esitamine: tahtlik või hooletusest tulenev valede andmete esitamine võib kaasa tuua maksusanktsioonid ja võlgnevuse sissenõudmise.

Arvetele nõuete rikkumine: kui arved ei vasta seaduse nõuetele, ei saa ostja sisendkäibemaksu maha arvata, mis võib kahjustada ärisuhteid.

Ettevõtja vastutab isiklikult käibemaksukohustuste täitmise eest ning rikkumiste korral võib MTA algatada järelevalvemenetluse või maksukontrolli.

Õiguslik alus

Käibemaksukohustust reguleerib Käibemaksuseadus, eelkõige §-d 19-20, mis käsitlevad käibemaksukohustuslaseks registreerimise tingimusi, piirmäärasid ning menetlust. Seadus on kooskõlas Euroopa Liidu käibemaksudirektiivist 2006/112/EÜ.

Käibemaksuseaduses on täpselt määratletud, millised tehingud on maksustatavad, millal tekib käibemaksukohustus ning millised on käibemaksukohustuslase õigused ja kohustused. Seadus sätestab ka sanktsioonid kohustuste rikkumise eest.

Maksu- ja Tolliamet avaldab oma veebilehel juhendeid ja selgitusi käibemaksukohustuse kohta ning pakub nõustamist e-teenuste kaudu. Ettevõtjad saavad esitada eelotsusetaotlusi, kui nad soovivad selgust konkreetse tehingu maksustamise kohta.

Vajate abi käibemaksukohustuse küsimustes? Võtke meiega ühendust – meie kogenud raamatupidamismeeskond on valmis Teid aitama.