Mis on mikroettevõtja?
Mikroettevõtja on ettevõte, mis vastab vähemalt kahele kolmest järgmisest kriteeriumist:
- Bilansimaht ≤ 175 000 eurot
- Aastane netokäive ≤ 700 000 eurot
- Töötajate keskmine arv ≤ 10 inimest
Kriteeriumide täitmine hinnatakse bilansipäeva seisuga. Kui ettevõte vastab vähemalt kahele nimetatud kriteeriumile, saab ta kasutada mikroettevõtja lihtsustatud raamatupidamise ja aruandluse reegleid.
Oluline on teada, et ettevõtte kategooria ei muutu kohe. Mikroettevõtja staatuse kaotamiseks või saamiseks peab ettevõte vastama uutele kriteeriumidele kahe järjestikuse majandusaasta jooksul. See tähendab, et kui mikroettevõtja ületab ühel aastal kaks kriteeriumi, kuid järgmisel aastal need taas täidab, jääb ta siiski mikroettevõtjaks. Alles kahe järjestikuse aasta jooksul kriteeriumide ületamine toob kaasa staatuse muutuse.
Mikroettevõtjad moodustavad Eesti ettevõtlusmaastikul enamuse — tuhanded väikesed osaühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja perefirmad kuuluvad sellesse kategooriasse. Seadusandja on loonud neile lihtsustatud raamistiku, et vähendada halduskoormust ja raamatupidamiskulusid.
Mikroettevõtja lihtsustatud raamatupidamine
Mikroettevõtjad võivad kasutada lihtsustatud raamatupidamise reegleid, mis tulenevad Eesti finantsaruandluse standardist mikroettevõtjale. See standard võimaldab:
- Lihtsustatud bilansi ja kasumiaruande vorme
- Vähem kohustuslikke lisasid ja märkusi
- Vähem detailset varade ja kohustuste liigendust
- Lihtsustatud hindamis- ja kajastamisreegleid
Lihtsustused tähendavad praktikas seda, et raamatupidamisprotsess on kiirem, odavam ja lihtsam. Mikroettevõtjad ei pea rakendama keerulisi rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (IFRS), vaid saavad kasutada kohalikku, selget ja praktilisele ettevõtlusele orienteeritud reeglistikku.
Siiski ei tähenda lihtsustused seda, et raamatupidamine oleks kohustusest vaba. Ka mikroettevõtjad peavad pidama korrektselt raamatupidamist, säilitama algdokumente ja täitma kõiki õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Lihtsustused puudutavad ainult aruannete mahtu ja detailsust, mitte põhikohustusi.
Mida mikroettevõtja aruanne peab sisaldama?
Mikroettevõtja majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:
Lühendatud bilanss — mikroettevõtja bilanss on lihtsustatud vormingus. See sisaldab varasid, kohustusi ja omakapitali, kuid võimaldab vähem detailset liigendust kui suurematel ettevõtetel. Näiteks ei pea mikroettevõtja esitama kõiki eraldi varade kategooriaid, vaid võib need koondada üldisematesse ridadesse.
Lühendatud kasumiaruanne — mikroettevõtja kasumiaruanne näitab tulusid, kulusid ja aruandeperioodi kasumit või kahjumit. Ka siin kehtivad lihtsustused — ei ole vaja esitada kõiki tulude ja kulude kategooriaid eraldi ridadel, vaid võib kasutada koondnäitajaid.
Minimaalsed lisad — mikroettevõtja ei pea esitama põhjalikke lisasid, mis on kohustuslikud suurematele ettevõtetele. Siiski on mõned märkused siiski vajalikud:
- Raamatupidamise põhimõtted — lühikirjeldus, millistel põhimõtetel raamatupidamist peetakse.
- Seotud osapoolte tehingud — kui ettevõttel on olulisi tehinguid seotud isikutega (nt omanike, juhtide või seotud ettevõtetega), tuleb need lisades kajastada.
- Muud olulised asjaolud — kui ettevõtte finantsseisundit mõjutavad mingid erilised asjaolud (nt kohustused, garantiid, kohtuvaidlused), tuleb need välja tuua.
Rahavoogude aruannet ei pea esitama — see on üks olulisemaid lihtsustusi. Suuremad ettevõtted peavad koostama rahavoogude aruande, mis näitab raha liikumist äritegevuses, investeerimis- ja finantseerimistegevuses. Mikroettevõtjad on sellest kohustusest vabastatud.
Tegevusaruannet tavaliselt ei pea esitama — tegevusaruanne on kirjeldav dokument, mis annab ülevaate ettevõtte tegevusest, arengust, riskidest ja tulevikuväljavaadetest. Mikroettevõtjad ei pea seda esitama, välja arvatud juhul, kui mõni eriseadus (nt teatud valdkondades tegutsevate ettevõtete puhul) seda nõuab.
Mida ei pea mikroettevõtja esitama?
Mikroettevõtja aastaaruande lihtsustused tähendavad järgmist:
- Ei pea esitama rahavoogude aruannet — suuremad ettevõtted peavad, mikroettevõtjad mitte.
- Ei pea esitama tegevusaruannet — juhul kui eriseadusest ei tulene teisiti.
- Ei pea esitama põhjalikke lisasid — mikroettevõtja võib piirduda minimaalse informatsiooniga.
- Ei pea esitama audiitori aruannet — väikesed ja mikroettevõtjad ei pea oma aruandeid auditeerima laskma, välja arvatud juhul, kui seadus seda eraldi nõuab (nt teatud sektorites).
Need lihtsustused võimaldavad märkimisväärselt vähendada raamatupidamise kulusid ja halduskoormust. Mikroettevõtja ei pea palkama kallist audiitorit ega kulutama aega põhjalike lisade koostamisele, mis suurettevõtetele on kohustuslikud.
Samas ei tähenda lihtsustused seda, et aruandlus oleks täiesti vabatahtlik või et võib esitada ebatäpseid andmeid. Ka mikroettevõtja aruanne peab olema tõene, korrektne ja vastama seaduses sätestatud nõuetele. Valeandmete esitamine või aruande esitamata jätmine toob kaasa samasugused tagajärjed nagu suurematel ettevõtetel.
Kuidas mikroettevõtja aruannet esitatakse?
Mikroettevõtja aruande esitamise protsess on täpselt samasugune nagu kõigil teistel ettevõtetel:
Esitamise koht — majandusaasta aruanne esitatakse e-Äriregistri kaudu. Seda saab teha läbi e-Äriregistri portaali, kasutades ID-kaarti, Mobiil-ID-d või Smart-ID-d.
Esitamise tähtaeg — aruanne tuleb esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Enamik Eesti ettevõtteid kasutab kalendriaasta (1. jaanuar – 31. detsember), seega on nende tähtaeg 30. juuni.
Digitaalne allkirjastamine — aruanne peab olema digitaalselt allkirjastatud ettevõtte juhatuse liikme(te) poolt. Allkirjastamiseks kasutatakse ID-kaarti või muid Eestis tunnustatud digitaalallkirja vahendeid.
Osanikud või aktsionärid — pärast juhatuse kinnitamist peavad aruande kinnitama ka osanikud (OÜ puhul) või aktsionärid (AS puhul) samuti kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
Avalikustamine — pärast esitamist muutub aruanne avalikuks. Igaüks võib e-Äriregistrist vaadata ettevõtte majandusaasta aruandeid. See tähendab, et partnerid, kliendid, pangad ja konkurendid näevad Teie ettevõtte finantsseisu.
Esitamise käigus tuleb kindlasti kontrollida, et kõik nõutud osad oleksid olemas ja andmed korrektsed. Puudulikult või valesti täidetud aruanne võib põhjustada e-Äriregistri tagasilükkamise või hilisemaid küsimusi Maksu- ja Tolliametilt.
Millal kaob mikroettevõtja staatus?
Mikroettevõtja staatus ei ole püsiv — see muutub, kui ettevõte kasvab ja ületab seaduses sätestatud kriteeriumid.
Kahe järjestikuse aasta reegel — mikroettevõtja peab vastama kriteeriumidele kahe järjestikuse majandusaasta bilansipäeva seisuga. Kui ettevõte ületab kahe kriteeriumi poolest piirmäärad kahe järjestikuse aasta jooksul, peab ta järgmisel aastal esitama juba väikeettevõtja aruande.
Näiteks:
- Esimese arvestusaasta lõpus: bilansimaht 180 000 €, netokäive 750 000 € → ületab kaks kriteeriumi
- Teise järjestikuse arvestusaasta lõpus: bilansimaht 190 000 €, netokäive 800 000 € → ületab endiselt kaks kriteeriumi
- Kolmandal aastal tuleb esitada väikeettevõtja aruanne, mitte mikroettevõtja aruanne
Uue aruande nõuded — väikeettevõtjana tuleb esitada:
- Rahavoogude aruanne (mikroettevõtjal ei olnud vaja)
- Põhjalikumad lisad
- Võimalik, et tegevusaruanne (olenevalt tegevusest ja seadusest)
- Detailsem varade ja kohustuste kajastamine
Tagasipöördumine — kui ettevõte kahe järjestikuse aasta jooksul taas hakkab vastama mikroettevõtja kriteeriumidele, võib ta uuesti liikuda tagasi mikroettevõtja kategooriasse ja kasutada lihtsustatud aruandlust.
Praktikas tähendab see seda, et kasvavad ettevõtted peavad jälgima oma finantsseisu ja olema valmis suurema halduskoormuse ja keerulisemate aruandlusnõuetega. Kui kasv on jätkusuutlik ja ettevõte kasvab suuremaks, on mõistlik kaaluda professionaalse raamatupidaja või raamatupidamisbüroo kaasamist, kes tagab kõigi nõuete täitmise. Oluline on mõista, et majandusaasta aruanne muutub mahukamaks.
Vajate abi mikroettevõtja aastaaruande koostamisel? Võtke meiega ühendust – meie kogenud raamatupidamismeeskond on valmis Teid aitama.
