Ettevõtte likvideerimine

Ettevõtte likvideerimine on protsess, mille käigus lõpetatakse ettevõtte tegevus ning jaotatakse selle vara võlausaldajate ja aktsionäride vahel. See on ametlik menetlus, mille tulemusena ettevõte kustutatakse äriregistrist ja lakkab olemast juriidiline isik. Likvideerimine võib olla kas vabatahtlik või sundlikvideerimine, sõltuvalt asjaoludest. Ettevõtte likvideerimine on oluline osa ärimaailmast, võimaldades ettevõtetel tegevust lõpetada viisil, mis kaitseb nii võlausaldajate kui ka omanike huve. Kuigi likvideerimine võib olla keeruline ja emotsionaalselt raske protsess, tagab see, et kõik juriidilised kohustused on täidetud ja ettevõtte eluiga lõpeb korrektselt.

Meil on hea meel teile rääkida meie raamatupidamisteenusest ja teha pakkumine meie teenustele.

Jätke oma kontaktandmed meie allolevasse vormi või võtke otse ühendust meie meeskonnaga , kes aitab teid hea meelega edasi.

Vabatahtlik likvideerimine

Vabatahtlik likvideerimine toimub siis, kui ettevõtte osanikud või aktsionärid otsustavad ettevõtte tegevuse lõpetada. Põhjuseks võib olla eesmärgi saavutamine, majanduslik ebaefektiivsus või soov keskenduda teistele projektidele. Vabatahtlik likvideerimine algab üldkoosoleku otsusega ja likvideerijate määramisega.

Loe lisa Eesti.ee lehet.

OÜ lõpetamine ja avalduse esitamine

Osaühingu lõpetamine toimub osanike otsusel või kohtu sundlõpetamise kaudu.

Vabatahtliku lõpetamise alused on järgmised:

  1. Osanike otsus, mille peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanikest, kui põhikiri ei nõua suuremat häälteenamust.
  2. Osaühingu lõpetamine põhikirjas sätestatud alustel.

Vabatahtliku lõpetamise korral on vajalik likvideerimismenetlus. Lõpetamisotsus tuleb registreerida äriregistris, milleks juhatus peab esitama registripidajale avalduse koos osanike otsuse ja koosoleku protokolliga või hääletamisprotokolliga, kui see on seadusega ette nähtud.

Likvideerimine

Likvideerijate ülesanne on osaühingu tegevus lõpetada, koguda sisse võlgnevused, müüa vara ning rahuldada võlausaldajate nõuded. Kui osaühingu vara ei kata kõiki võlausaldajate nõudeid, on likvideerijatel kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus.

Likvideerimisprotsessi etapid on järgmised:

  1. Likvideerijate määramine ning likvideerimise ja likvideerijate kande tegemine äriregistrisse.
  2. Likvideerimisteate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja võlausaldajate teavitamine, märkides, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul alates teate avaldamisest.
  3. Likvideerimisaruande koostamine ja osanike kinnitamine, mille järel esitatakse aruanne äriregistrile. Lõpetamisotsuse tegemisel lõpeb käimasolev majandusaasta ning algab uus.
  4. Vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine.
  5. Lõpparuande ja vara jaotusplaani koostamine.
  6. Vara jaotamine osanike vahel.
  7. Avalduse esitamine osaühingu registrist kustutamiseks.

Likvideerimise käigus võib osaühingu tegevust siiski jätkata, samuti võib toimuda ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine. Tegevuse jätkamise otsus tuleb teha enne vara jaotamist osanike vahel. Likvideerijad peavad äriregistrile esitama avalduse tegevuse jätkamiseks.

Sundlikvideerimine

Sundlõpetamise sagedasemad põhjused on järgmised:

  • Osanikud ei ole teinud kohustuslikku otsust ettevõtte lõpetamise kohta, kuigi seadus või põhikiri seda nõuab.
  • Juhatuse volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi, kuid uut juhatust ei ole valitud.
  • Ettevõtte netovara on langenud alla seadusega kehtestatud miinimummäära.
  • Ettevõtte eesmärgid või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade tavadega.
  • Sundlõpetamist võivad põhjustada ka muud seaduses ettenähtud asjaolud.
  • Majandusaasta aruande esitamata jätmine.

Loe lisa:

Majandusaasta aruanne

Majandusaasta aruande koostamine

Lõpetamise protsess

Esmalt peab esitama kohtule sundlõpetamise avalduse asukohajärgsele maakohtule. Avalduse võivad esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige või liikmed, osanikud, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Sundlõpetamise võib algatada ka kohus. Lisama peab avaldusele ka osanike otsusest protokolli. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisel.

Likvideerimisprotsessi käigus:

  • Määratakse likvideerija, kes vastutab ettevõtte vara haldamise eest.
  • Koostatakse bilanss ja nimekiri võlausaldajatest.
  • Realiseeritakse vara, müües seda turutingimustel.
  • Rahuldatakse nõuded vastavalt seaduses sätestatud järjekorrale.
  • Jaotatakse ülejäänud vara osanike või aktsionäride vahel, kui pärast võlgade tasumist on midagi alles.

Likvideerimisel on oluline järgida kõiki seadusest tulenevaid nõudeid, et protsess oleks läbipaistev ja õiglane kõigi osapoolte suhtes. See aitab vältida võimalikke vaidlusi ja tagab ettevõtte korrektse lõpetamise.

Sundlõpetamise kohta loe lisa Eesti.ee lehet.

Äriregistrist kustumine

Pärast likvideerimist peavad likvideerijad esitama avalduse osaühingu äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha kuue kuu möödumisel likvideerimise alustamisest ja kolme kuu möödumisel, kui osanikke on teavitatud lõpparuandest. Avaldusele lisatakse lõpparuanne ja vara jaotusplaan. Likvideerijad kinnitavad, et võlausaldajate nõuded on täidetud ja kohtumenetlusi ei ole pooleli.

Kui kustutamise järel selgub, et on jäänud vara, võib kohus määrata täiendava likvideerimise. Osaühing peab säilitama oma dokumente kümme aastat, mille hoidja kohta tehakse märge registrisse.

Ettevõtte ennistamise kohta saate lugeda juurde RIK abiinfost.

Küsi abi