Mis on maks?

Sellelt lehelt saame rohkem teada maksu mõistest. Muuhulgas saame teada, millised erinevad maksuliigid eksisteerivad, milline üksus vastutab maksustamise eest ning millised muud mõisted on seotud maksu ja maksustamisega laiemalt?

Pane tähele, et kliendina aitame Sind kõiges maksustamisega seonduvas ning soovi korral hoolitseme ka maksuametiga suhtlemise eest.

Rohkem infot meie raamatupidamisteenuse kohta leiad siit ja soovi korral saad jätta kontaktisoovi, kasutades meie allolevat vormi, ning võtame Sinuga kiiresti ühendust.

Et erinevate maksuliikide ja -tingimustega täpsemalt tutvuda, on esmalt oluline täpsemalt selgeks teha, mida maks endast kujutab ja kuidas see erinevates olukordades käitub?

Maksude lihtsustamine, kas vabatahtlikult tasutud või maksuameti poolt kogutavad kohustuslikud tasud, mille maksukohustus ja kohaldatav maksumäär sõltuvad palju maksuliigist.

Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest.

Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse.

Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.

Maksuseadus on õigusakt, mis sätestab riigi maksusüsteemi põhimõtted, maksustamise korra, maksumäärad ja muud olulised maksuga seotud õigusnormid. See reguleerib, kuidas maksud kogutakse, millised on maksumaksjate kohustused ja õigused ning millised on maksuameti volitused ja kohustused. Maksuseadus võib hõlmata erinevaid makse, nagu tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisid ja muud maksuliigid, olenevalt konkreetse riigi maksusüsteemist ja -poliitikast. Maksuseadus on oluline dokument, mis määratleb riigi ja maksumaksjate vahelised õigussuhted ning tagab maksunduse läbipaistvuse, õigluse ja tõhususe.

Maksumaksja on isik või ettevõte, kes on kohustatud maksma riigile makse vastavalt kehtivatele seadustele ja määrustele. Maksumaksjaks võivad olla nii füüsilised isikud (nt töötajad, pensionärid) kui ka juriidilised isikud (ettevõtted, äriühingud). Maksumaksjad peavad tasuma erinevaid makse, nagu tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisid jne, olenevalt nende tuluallikast, tegevusalast ja muudest asjaoludest. Maksumaksjad täidavad oma maksukohustusi, et toetada riigi tegevusi ja teenuseid ning tagada riigi rahastamise jätkusuutlikkus.

Vaata ka: Käibemaks

Maksumäär tähendab osa, mille maksumaksja peab teatud asja eest maksu saajale maksma. Maksuprotsendi suurus ja arvestus varieerub oluliselt maksuliikide lõikes.

Näiteks on käibemaksumäärad fikseeritud ja seotud kõnealuse toote või teenuse liigiga.

Maksu suurust hinnates tasub alati lähemalt vaadata kõnealuse maksu seadusandlust ja tavasid.

Vaata ka: Käibemaksu määrad 2024.a.

Nagu varem selgitasime, saab makse liigitada ja jagada mitmel erineval viisil. Üks võimalus on jagada maksud otsesteks ja kaudseteks maksudeks.

Otsesed maksud on need, mille maksumaksja (st maksumaksja) maksab otse maksuametile. Nendeks on näiteks üksikisikute tulumaks ja organisatsioonide tulumaks.

Kaudsed maksud on seevastu need, mida makstakse näiteks koos teatud toote või teenusega müüjale, kes omakorda vastutab nende maksuhaldurile raamatupidamise eest. Kaudse maksu näitena toimivad hästi käibemaks või erinevad aktsiisid.

Maksuameti ajalugu Eestis ulatub tagasi sajandite taha, kuid tänapäevane maksuametlik süsteem kujunes välja 20. sajandil.

Varajane periood: Maksude kogumine Eestis on dokumenteeritud juba keskajal, mil kohalikud võimud kogusid andameid ja makse. Rootsi ja Taani võimuperioodidel ning hiljem Vene keisririigi all jätkus maksude kogumine erinevate kohalike ja riiklike maksusüsteemide raames.

Esimene iseseisvusaeg (1918-1940): Eesti Vabariigi loomisega 1918. aastal tekkis vajadus iseseisva maksusüsteemi järele. 1920. aastatel kehtestati mitmeid olulisi makse, sealhulgas tulumaks ja ettevõtlusmaks. 1932. aastal kehtestati läbikäigumaks (käibemaksu eelkäija), et tasakaalustada eelarvet ja võidelda tööpuuduse vastu.

Nõukogude okupatsioon (1940-1991): Nõukogude perioodil integreeriti Eesti NSV maksusüsteem Nõukogude Liidu süsteemi. Maksupoliitika keskendus rohkem plaanikohasele jaotusele ja ettevõtete kasumile kui turumajanduslikele põhimõtetele.

Taasiseseisvumine ja tänapäev: Taasiseseisvumise järel 1991. aastal alustati Eestis ulatuslikke reforme, et luua turumajanduslik maksusüsteem. 1994. aastal kehtestati uus maksuseadustik, sealhulgas käibemaksuseadus. Maksuamet loodi kaasaegsel kujul 1991. aastal, et hallata ja koguda riiklikke makse, arendada maksupoliitikat ning tõhustada maksude kogumist.

Tänapäev: Tänapäeval on Maksu- ja Tolliamet Eestis peamine maksude kogumise ja haldamise asutus. See asutus vastutab nii sise- kui ka väliskaubanduse maksude, tolli ja aktsiiside kogumise eest. Maksuamet on pidevalt arenenud, rakendades uusi tehnoloogiaid ja digilahendusi, et parandada maksude kogumise tõhusust ja pakkuda paremat teenust maksumaksjatele.

Maksuameti ajalugu Eestis peegeldab riigi majandusliku ja poliitilise arengu etappe, alates iseseisvumisest ja nõukogude okupatsioonist kuni taasiseseisvumiseni ja Euroopa Liidu liikmesriigiks saamiseni.