Käibemaksu kohustus

Kas Teie jaoks on käibemaks keerulines? Kas Teie jaoks tundub, et käibemaks on ainult raamatupidajate pärusmaa? Kindlasti olete märganud, et käibemaksuga on seotud paljud tähtsad teemad, mida ettevõtja ning eraisik peaks teadma. Siin lehel käime läbi sellised teemad nagu käibemaksu kohustus ja kes on käibemaksu kohustuslane.

Võite alati meie meeskonnaga ühendust võtta ja me aitame Teil edasi liikuda, ilma et peaksite nende asjade eest ise hoolitsema.

Samuti meil on hea meel teha pakkumine oma raamatupidamisteenust.

Käibemaks on üks levinumaid makse, millega me kõik puutume kokku igapäevaselt. Tarbijana maksate poest ostetud toodetelt osa käibemaksust, mille pood siis müügikäibemaksuna edasi kannab. Sama juhtub ka kaubanduses tegutsevate ettevõtete vahel, selle erinevusega, et kui ostja on käibemaksukohuslane, siis on võimalik ka ostudelt tasutud käibemaksu maksudeklaratsiooniga tagasi nõuda, kui need ületavad laekunud käibemaksu summat.

Käibemaks on täpsemalt reguleeritud seaduses, selle kohta loe lähemalt järgmiselt lehelt: Käibemaksuseadus

Käibemaksukohustuslane on isik või ettevõte, kes on seadusega kohustatud arvestama ja maksma käibemaksu oma kaupade ja teenuste müügi eest. See staatus tähendab, et käibemaksukohustuslane peab lisama käibemaksu oma müügihindadele, koguma selle klientidelt ja maksma kogutud summa riigile. Käibemaksukohustuslaseks saamine võib olla kohustuslik, kui ettevõtte käive ületab seaduses sätestatud piirmäära, või vabatahtlik, kui ettevõte soovib saada käibemaksuga seotud kulude osas sisendkäibemaksu tagastust.

Käibemaksuga seotud õigustoimingud ei põhine vabatahtlikkuse alusel, vaid on kohustuslikud õigusaktid. Kui ettevõte eirab käibemaksuga seotud toiminguid, kaasnevad viivised, maksutõusud või muud võimalikud maksuhaldussanktsioonid.

Seetõttu on oluline maksustamisega seotud regulatsioonid eelnevalt selgeks teha, et vältida tarbetuid probleeme maksustamisega.

Seetõttu soovitame ettevõtlusega alustamisel veenduda, et Teil on abiks raamatupidamis büroo, kes Teie eest selliste asjadega tegeleb. Meie kliendina saate keskenduda oma äri ja igapäevaelu juhtimisele ning jätta haldusülesanded meie kanda.

Lisateavet meie teenuse kohta leiate siit: Meie raamatupidamisteenus.

Ettevõtte käibemaksukohuslase staatuse kontrollimiseks on mitmeid võimalusi:

• e-Äriregistri veebilehelt: Enamik riikide maksuameteid pakuvad veebipõhiseid andmebaase, kus saab ettevõtte nime või käibemaksukohuslase numbri järgi otsida. Eestis saab seda teha e-äriregistri kodulehelt.
• VIES-süsteem: Euroopa Liidu ettevõtete puhul saab kasutada EL-i VIES (VAT Information Exchange System) veebiteenust. See võimaldab kontrollida ettevõtte käibemaksukohuslase staatust kogu EL-i piires.
• Ettevõtte arveldusdokumendid: Vaadake ettevõtte poolt väljastatud arveid ja kviitungeid, kus peaks olema märgitud käibemaksukohuslase number.

Käibemaksukohustus ja maksustamine ise käituvad kõige tüüpilisemate maksumäärade puhul samamoodi.

Kokkuvõtteks kõige levinumad maksumäärad, mida ettevõtete igapäevategevuses rakendatakse 22%; 9%; 5%.

Loe lisa siis: Käibemaksu määrad 2024

Maksustatav hind viitab toote või teenuse lõplikule hinnale, mis võetakse ostjalt. Maksustamishind sisaldab seega maksuvaba osa ja maksuosa, mille suurus määratakse kehtiva maksumäära järgi. Hetkel Eestis kehtib üldmaksumäär  on 22%.

Siit leia kalkulaator.

Lisandväärtusmaks on suhteliselt uus maks, mille juured ulatuvad müügimaksude ajalukku alates Vana-Rooma ja Egiptuse aegadest kuni keskaegse Euroopani. Näiteks Hispaanias 14. sajandil kehtestatud maksusüsteem alcabala oli üks varasemaid arenguid selles valdkonnas. Maksustamise ajalooline kontekst oli sageli seotud kriiside ja sõdadega ning maksude kehtestamine tekitas vastuseisu, kutsudes neid sageli “meeleheite lasteks”. 20. sajandil esitasid mõned mõjurid, nagu Wilhelm von Siemens ja Thomas S. Adams, ettepanekuid käibemaksu kasutuselevõtuks, mis leidsid kajastust mõningates riikides, kuid laiemalt rakendusid 1960. ja 1970. aastatel. Lisandväärtusmaksu populaarsus tuleneb selle suhteliselt madalast määrast, laiast maksubaasist ning lihtsast kogumisest.

Eestis

Eesti esimese iseseisvusperioodi ajal, 1932. aastal, kehtestati läbikäigumaks eelarve tasakaalustamiseks, eramajanduse korraldamiseks ja tööpuuduse vastu võitlemiseks. Ettevõtted pidid maksma käibelt teatud protsendi, olenevalt tegevusvaldkonnast (0,5-3,5%). Maksust vabastati mõned sektorid nagu krediidiasutused, kino- ja teatriettevõtted jne. See oli ettemakstud maks, arvestades eelneva aasta käivet. Maksude maksmata jätmise korral rakendati karmi korda, näiteks võis majandusminister sulgeda maksude maksmata jätnud ettevõtte.