Majandusaasta aruande koostamine

Sellelt lehelt saame lisateavet majandusaasta aruande koostamise kohta. Meie igapäevaelus kohtame palju finantsperioodidega seotud küsimusi ning nendele küsimustele oleme siia lehele koondanud täpsemad vastused.

Meil on hea meel teile rääkida meie raamatupidamisteenusest ja teha pakkumine meie teenustele.

Jätke oma kontaktandmed meie allolevasse vormi või võtke otse ühendust meie meeskonnaga , kes aitab teid hea meelega edasi.

Mis on majandusaasta aruanne?

Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eesti raamatupidamiskohustuslastele ning see peab vastama seadustega fikseeritud vormile. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest. Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud.

Arvestusperiood on etteantud ajavahemik, millest alates koostatakse möödunud majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne. Arvestusperioodi pikkus on tavaliselt alati 12 kuud, kuid teatud tingimuste täitmisel võib see olla ka pikem või lühem. Me käsitleme neid erandjuhtumeid üksikasjalikumalt järgmistes lõikudes.

Juurde saad lugeda siit.

Majandusaasta aruande koostamise etapid:

  • raamatupidamise aastaaruande koostamine
  • tegevusaruande koostamine
  • majandusaasta aruande heakskiitmine

Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest.

Ettevõtete liigitamine lähtuvalt raamatupidamise seadusest:

Kategooria Mikroettevõtja Väikeettevõtja Keskmise suurusega ettevõtja Suurettevõtja
Bilansimaht Kuni 175 000 Kuni 4 000 000 Kuni 20 000 000 Üle 20 000 000
Müügitulu Kuni 50 000 Kuni 8 000 000 Kuni 40 000 000 Üle 40 000 000
Töötajate arv Kuni 50 inimest Kuni 250 inimest Üle 250 inimese

 

Kategooria muutub kui ettevõte on kahel järjestikusel aastal olnud senisest suuremas või väiksemas kategoorias.

Mida peab esitama?

Mikroettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koosneb lühikesest bilansist ja kasumiaruandest ning lisast. Avalikustada tuleb:

  1. Bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma.
  2. Kohustised, mille kohta on antud tagatised, ja nende tagatiste kirjeldus.
  3. Juhtkonnale makstud ettemaksed ja antud laenud, sealhulgas nende tingimused.

Kui majandusaasta jooksul on omandatud või tagatiseks võetud oma osasid, tuleb esitada:

  1. Osade arv ja nende nimiväärtus või osakaal kapitalis.
  2. Osade eest makstud tasu ja omandamise põhjus.

Mikroettevõtjal on võimalus koostada kas väikeettevõtja lühendatud aruanne või täismahus aruanne, kui nad seda soovivad. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada eesti keeles ja ametlikus Eesti vääringus, märkides ära kasutatud täpsusastme (nt eurod, miljonid eurod). Mikroettevõtja ei pea koostama tegevusaruannet.

Väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koostatakse vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile ja sisaldab kahte põhiaruannet: bilanssi ja kasumiaruannet ning lisasid. Lisaks peab väikeettevõtja koostama ka tegevusaruande.

Keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad koostavad oma majandusaasta aruande täismahus, mis sisaldab tegevusaruannet, nelja põhiaruannet (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisasid. Täismahus aruanne on nõutav ka mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt.

Majandusaasta aruande kohta saate lugeda lisa EESTI.EE lehelt.

Koostamine

Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted:

  • Ettevõtte vara, kohustusi ja tehinguid arvestatakse lahus omanike, kreeditoride, töötajate ja klientide omadest.
  • Eeldatakse, et ettevõte tegutseb jätkuvalt ja lõpetamise kavatsust ei ole.
  • Avalikustatav info peab olema selge ja üheselt mõistetav ning sisaldama kogu olulist teavet, mis mõjutab finantsseisundit, -tulemust ja rahavoogusid.
  • Järgitakse järjepidevaid arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi.
  • Tuludest arvatakse maha vastavad kulud; info peab olema neutraalne ja usaldusväärne.
  •  Aruande koostamisel välditakse varade ja tulude ülehindamist ning kohustiste ja kulude alahindamist.
  • Tehinguid kajastatakse nende sisust lähtuvalt, mitte ainult juriidilise vormi alusel.

Aruande sisu ja nõuded sõltuvad ettevõtja tüübist ja kategooriast vastavalt Eesti finantsaruandluse standarditele. Mikro- ja väikeettevõtjad võivad koostada lühendatud aruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja lisadest, või täismahus aruande.

Kasuliku infot majandusaasta arunade koostamiseks leiate siit.

Aruande esitamise

Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Aruannet saab esitada elektrooniliselt e-äriregistri kaudu.

Aruande esitamisel näidatakse teile kõik teie registrisse kantud load ja teated, ning peate kinnitama, et olete täitnud seaduses sätestatud teatamiskohustused või et need kohustused puuduvad. Enne andmete kinnitamist kontrollige majandustegevuse registris olevad andmed ja veenduge nende õigsuses. Ebatäpsuste korral esitage teade andmete muutmiseks.

Lisainfo esitamise kohta saate lugeda e-äriregistri abiinfost.

Loe lisa:

Majandusaasta aruande mitte esitamine

Ettevõtte likvideerimine

Küsi abi