Majandusaasta aruande esitamata jätmine on tõsine rikkumine, millel on nii juriidilised kui ka finantsilised tagajärjed. Lisaks trahvidele ja võimalusele sattuda sundlõpetamisele, võib ettevõte kaotada ka oma usaldusväärsuse äripartnerite ja krediidiasutuste silmis. Ettevõtte juhtkonnal on oluline vastutus tagada, et majandusaasta aruanne esitatakse õigeaegselt ja korrektselt, vältimaks edasisi probleeme ja kahjustusi ettevõtte tegevusele ning mainele.
Meil on hea meel teile rääkida meie raamatupidamisteenusest ja teha pakkumine meie teenustele.
Jätke oma kontaktandmed meie allolevasse vormi või võtke otse ühendust meie meeskonnaga , kes aitab teid hea meelega edasi.
Majandusaasta aruande mitte esitamine
Majandusaasta aruanne on iga ettevõtte jaoks oluline dokument, mis kajastab ettevõtte finantsseisundit, tegevust ja tulemuslikkust. See sisaldab teavet kasumi või kahjumi kohta, varade ja kohustuste seisu ning annab ülevaate ettevõtte majanduslikust olukorrast ja arengutest. Eestis on majandusaasta aruande esitamine seaduslik kohustus, mis on sätestatud äriseadustikus. Aruande esitamisega viivitamine või selle täielik esitamata jätmine võib tuua kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi, sealhulgas finantskaristused ja ettevõtte maine kahjustamise.
Loe juurde:
Majandusaasta aruande olulisus
Majandusaasta aruanne ei ole pelgalt formaalsus, vaid oluline tööriist nii ettevõtte juhtkonna, omanike kui ka võlausaldajate ja riigiasutuste jaoks. Aruande põhjal saavad omanikud hinnata ettevõtte majandustulemusi ja teha edasisi juhtimisotsuseid. Võlausaldajad ja äripartnerid saavad hinnata ettevõtte maksevõimekust ja usaldusväärsust. Riigiasutused, sealhulgas Maksu- ja Tolliamet ning statistikaamet, kasutavad majandusaasta aruandeid maksude arvutamiseks ja statistiliste andmete kogumiseks.
Loe lisaks:
Tagajärjed aruande esitamata jätmisel
Majandusaasta aruande esitamata jätmine võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi. Esimene ja otsesem mõju on rahatrahv, mida rakendab äriregistri registripidaja. Kui ettevõte ei esita aruannet seaduses ette nähtud ajaks, saadetakse hoiatus ning määratakse täiendav tähtaeg aruande esitamiseks. Kui ka siis aruannet ei esitata, on registripidajal õigus määrata sunniraha.
Rahalised karistused ei ole siiski ainus probleem. Kui aruannet jätkuvalt ei esitata, võib registripidaja algatada ettevõtte sundlõpetamise. Sundlõpetamine tähendab, et ettevõte kustutatakse äriregistrist ja tema tegevus lõpetatakse. Sundlõpetamine võib ettevõtte omanikule ja juhtkonnale kaasa tuua ka vastutuse võlausaldajate ees, eriti kui ettevõttel on kohustusi, mida ei ole täidetud.
Täiedavat infot saad Riigiteatajast § 57. Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvi määramine.
Loe lisaks: Ettevõtte likvideerimine.
OÜ registrist kustutamine ilma lõpetamiseta
Erandlik kord kehtib osaühingu registrist kustutamiseks, kui majandusaasta aruannet ei ole õigeaegselt esitatud.
Kui osaühing ei esita majandusaasta aruannet seadusega ette nähtud tähtajaks, määrab registripidaja tähtaja aruande esitamiseks koos hoiatusega, et aruande mittetäitmise korral võib osaühingu registrist kustutada. Samuti avaldab registripidaja teate ühingu äriregistrist kustutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, teavitades võlausaldajaid.
Kui osaühing ei esita aruannet ka määratud tähtaja jooksul ning aruande esitamise kohustusest on möödunud vähemalt kolm kuud, võib ettevõtte registrist kustutada teatud tingimuste täitmise korral. Osaühing kustutatakse, kui:
- tal ei ole kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, äriregistris ega Eesti väärtpaberite registris vara;
- ta ei ole seotud ühegi poolelioleva kohtumenetluse, kriminaalmenetluse ega täitemenetlusega;
- kustutamisele on nõusoleku andnud vastavad seadusega määratud isikud ja asutused.
Kui ühingul, kellel on kohustus määrata kontaktisik, ei ole seda tehtud, algatab registripidaja samadel alustel kustutamise menetluse.
Registrist kustutatud osaühingut saab tegevuse jätkamiseks registrisse taastada, kui ettevõte esitab puuduvad andmed. Avalduse ennistamiseks võib esitada kuni kolme aasta jooksul pärast kustutamist.
Ennistamisest loe lisa siit.
Loe lisaks Eesti.ee lehelt.
Mainekahju ja usaldusväärsuse langus
Lisaks juriidilistele ja finantsilistele tagajärgedele toob majandusaasta aruande esitamata jätmine kaasa mainekahju. Äripartnerid ja pangad võivad kaotada usalduse ettevõtte vastu, kui näevad, et ettevõte ei suuda täita oma seaduslikke kohustusi. Ettevõtte krediidivõimekus võib väheneda ja koostöövõimalused võivad aheneda. Usaldusväärne aruandlus on olulisel kohal nii ärisuhetes kui ka laiemalt majanduskeskkonnas.
Sagedased põhjused ja lahendused
Majandusaasta aruande esitamata jätmise põhjused võivad olla mitmesugused. Väiksematel ettevõtetel võib puududa piisav teadlikkus või ressursside nappus raamatupidamisaruannete koostamiseks. Samuti võib olla tegemist hooletusega või juhtudel, kus ettevõtte tegevus on ajutiselt peatatud.
Probleemide vältimiseks on soovitatav pöörata tähelepanu raamatupidamisprotsesside korraldamisele ja vajadusel kaasata professionaalne raamatupidamisteenus. Samuti on oluline olla kursis seadusest tulenevate tähtaegadega ja tagada, et majandusaasta aruanne koostatakse ja esitatakse õigeaegselt.