Sellelt lehelt saame lisateavet majandusaasta aruande mõiste kohta. Meie igapäevaelus kohtame palju finantsperioodidega seotud küsimusi ning nendele küsimustele oleme siia lehele koondanud täpsemad vastused. Muuhulgas selgitame küsimusi arvestusperioodi pikkuse ja arvestusperioodi pikkuse muutmise kohta.
Meil on hea meel teile rääkida meie raamatupidamisteenusest ja teha pakkumine meie teenustele.
Jätke oma kontaktandmed meie allolevasse vormi või võtke otse ühendust meie meeskonnaga, kes aitab teid hea meelega edasi.
Mis on majandusaasta aruanne?
Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eesti raamatupidamiskohustuslastele ning see peab vastama seadustega fikseeritud vormile. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest. Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud.
Arvestusperiood on etteantud ajavahemik, millest alates koostatakse möödunud majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne. Arvestusperioodi pikkus on tavaliselt alati 12 kuud, kuid teatud tingimuste täitmisel võib see olla ka pikem või lühem. Me käsitleme neid erandjuhtumeid üksikasjalikumalt järgmistes lõikudes.
Loe lähemalt Eesti.ee portaalist.
Majandusaasta pikkus
Nagu eelnevas peatükkis rääkisime siis majandusaasta pikkus on enamjaolt 12 kuud. Tavaliselt on selleks kalendriaasta 1.jaanuar – 31. detsember. Ettevõtte põhikirjas või mõnes muus tegevust reguleerivas dokumendis võib olla mõni muu fikseeritus kuupäev nt. 1.september – 31. august. Sobivaima majandusaasta valikul tuleks silmas pidada, et valitud 12 järjestikust kuud oleksid valitud nii, et see oleks kooskõlas raamatupidamiskohustuslase tegutsemistsükliga. Arvestuse lihtsustamiseks on mõistlik valida majandusaasta alguseks kuu esimene päev ja lõpuks kuu viimane päev (nt 1. jaanuar – 31. detsember). Arvestusperiood lõpeb arvestusperioodi viimasel päeval. Ettevõtte majandusaasta pikkust saab lihtsalt kontrollida otse äriregistrist.
Majandusaasta aruande koostamise kohta saate lugeda siit.
Erandid arvestusperioodi pikkuses
Eelnevalt mainisime erandi võimalust aruandeperioodi pikkuses ning nende erandite puhul on olukord selline, et kõnealune sihtettevõte kas alustab tegevust või alternatiivselt lõpetab tegevust. Sellistes olukordades võib arvestusperioodi pikkus olla lühem või pikem kui 12 kuud. Siiski on oluline märkida, et raamatupidamise seaduse järgi on arvestusperioodi maksimaalne pikkus 18 kuud. Nt kui ettevõte asutati 10. september 2023 ning majandusaasta on valitud kalendriaasta, siis sellisel juhul võib olla esimese majandusaasta aruande perioodiks 10.09.2023. –31.12.2024. Juhul aga kui ettevõtte oleks asutatud 05. mail 2023, siis on esimeseks majandusaasta aruandeperioodiks 05.05.2023–31.12.2023.
Dividendie kohta saate lugeda siit.
Aruande esitamise
Majandusaasta aruanne tuleb esitada 6 kuud pärast majandusaasta lõppu. Enamjaolt kestab majandusaasta 12 kuud. Kui see langeb kokku kalendriaastaga (1. jaanuar – 31. detsember) siis aruande tähtaeg on 30. juuni.
Nagu me eelnevas peatükkis mainisime siis võime olla majandusaasta ka näiteks 1.september – 31. august siis tuleb esitada aruanne 29. veebruar.
Alates 1. jaanuarist 2010 on kohustuslik esitada majandusaasta aruanne elektrooniliselt e-aruandluskeskkonna kaudu.
Alates 1. jaanuarist on võimalik aruandluskeskkonnas koostada põhiaruanded ja lisad, lisada täiendavaid lisasid ja dokumente, allkirjastada digitaalselt või välja printida ja allkirjastada paberil ning ka vandeaudiitoril on võimalik vandeaudiitori aruanne koostada ja kinnitada elektrooniliselt.
Loe lähemalt e-Äriregistristi abiinfost.
Loe lisa: